"Kes poomiseks määratud, see ei upu"
(Ilmar Saar)


Igaühel meist on jutustada elulugu. Miks nii ametlikult?
Oma elu lugu. Jutustada tasuvad sellest kogumikust aga
vaid kriipsukesegi tavalisusest kõrvale kalduvad seigad.
Neid on. Igaühel, kui otsida viitsib. Kui ka kuulata viitsitaks.

Pealkirjaks pandud vanasõnaks madaldunud usutõde käib
minu kohta seni täpselt. Ei ole uppunud, kuigi olen
korduvalt olnud (end pannud) sinnapoole kalduvates(se)
situatsioonides(se). Esitlen peotäie eluaegse rändurielu
atraktiivsemaid juhtumeid. Tekst on tihendatud viimase
piirini. Süljevee peate ise lisama, kui seda seedima asute.
Alljärgnev on iseenda ülekuulamine. Nii aus kui võimalik.
Kui see on kirjandus, siis on ta faktikirjandus.